Ei võit ega kaotus, aga mõned õpikogemused siiski
Mali peaminister Choguel Maiga nimetas seda käiku ÜRO peaassambleel Mali «hülgamiseks» ja Õigupoolest reetmiseks. Prantsusmaa poolt Mali «maha jätmine» viis Mali järjest suurema kaitsekoostööni Venemaaga, mis kulmineerus detsembris 2021 Malisse tulnud Wagneri üksusega, kes alustas Malis oma operatsioone ja üksustega laienemist.
Kõik see käivitas sündmuste ahela, mille tulemusel 17. veebruaril 2022 judis Prantsusmaa koos oma liitlastega otsuseni, et sojaline koostöö Maliga toepoolest lopeb. Eestlastele oli tähtis just viimane otsus, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba.
Ehkki Prantsusmaa on korduvalt kinnitanud, et Saheli piirkonda tervikuna ei hüljata ja terrorismivasta-ne voitlus jääb endiselt päevakorda, on praegune hetk kindlasti sobiv, et hinnata Prantsusmaa ja tema liitlaste tegevust Malis aastatel 2013-2022. Tagasivaade on seda olulisem, et praeguseks on Prantsusmaa välja tulnud ka Nigerist, Burkina-Fasost ja Senegalist. Neist riikides, eriti Nigeri ja Burki-na-Faso puhul, on voimalik vaadelda samu suundumusi mis Malis. Kas see oli vit vói kaotus? Mida sellest oppida edaspidiseks?
Mali peaminister Choguel Maiga nimetas seda käiku ÜRO peaassambleel Mali «hülgamiseks» ja Õigupoolest reetmiseks. Prantsusmaa poolt Mali «maha jätmine» viis Mali järjest suurema kaitsekoostööni Venemaaga, mis kulmineerus detsembris 2021 Malisse tulnud Wagneri üksusega, kes alustas Malis oma operatsioone ja üksustega laienemist.
Kõik see käivitas sündmuste ahela, mille tulemusel 17. veebruaril 2022 judis Prantsusmaa koos oma liitlastega otsuseni, et sojaline koostöö Maliga toepoolest lopeb. Eestlastele oli tähtis just viimane otsus, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba.
Ehkki Prantsusmaa on korduvalt kinnitanud, et Saheli piirkonda tervikuna ei hüljata ja terrorismivasta-ne voitlus jääb endiselt päevakorda, on praegune hetk kindlasti sobiv, et hinnata Prantsusmaa ja tema liitlaste tegevust Malis aastatel 2013-2022. Tagasivaade on seda olulisem, et praeguseks on Prantsusmaa välja tulnud ka Nigerist, Burkina-Fasost ja Senegalist. Neist riikides, eriti Nigeri ja Burki-na-Faso puhul, on voimalik vaadelda samu suundumusi mis Malis. Kas see oli vit vói kaotus? Mida sellest oppida edaspidiseks?
I Osa: Ajalugu
10. juunil 2021. aastal teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron paljudele ootamatult, et prantslaste söjaline operatsioon Barkhane vahetab tegutsemismudelit. Mali poliitiline juhtkond luges sealt välja teate, et prantslaste sõjaline tegevus lõpeb sootuks, kuna mitu Prantsuse sojaväebaasi kavatseti maha jätta
Mali peaminister Choguel Maiga nimetas seda käiku ÜRO peaassambleel Mali «hülgamiseks» ja Õigupoolest reetmiseks. Prantsusmaa poolt Mali «maha jätmine» viis Mali järjest suurema kaitsekoostööni Venemaaga, mis kulmineerus detsembris 2021 Malisse tulnud Wagneri üksusega, kes alustas Malis oma operatsioone ja üksustega laienemist.
Kõik see käivitas sündmuste ahela, mille tulemusel 17. veebruaril 2022 judis Prantsusmaa koos oma liitlastega otsuseni, et sojaline koostöö Maliga toepoolest lopeb. Eestlastele oli tähtis just viimane otsus, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba.
Ehkki Prantsusmaa on korduvalt kinnitanud, et Saheli piirkonda tervikuna ei hüljata ja terrorismivasta-ne voitlus jääb endiselt päevakorda, on praegune hetk kindlasti sobiv, et hinnata Prantsusmaa ja tema liitlaste tegevust Malis aastatel 2013-2022. Tagasivaade on seda olulisem, et praeguseks on Prantsusmaa välja tulnud ka Nigerist, Burkina-Fasost ja Senegalist. Neist riikides, eriti Nigeri ja Burki-na-Faso puhul, on voimalik vaadelda samu suundumusi mis Malis. Kas see oli vit vói kaotus? Mida sellest oppida edaspidiseks?
- Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit,
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,
- Kaitseressursside Amet,
- Välisluureamet
- Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.
Mängu tuli salafistlik islam
Mali peaminister Choguel Maiga nimetas seda käiku ÜRO peaassambleel Mali «hülgamiseks» ja Õigupoolest reetmiseks. Prantsusmaa poolt Mali «maha jätmine» viis Mali järjest suurema kaitsekoostööni Venemaaga, mis kulmineerus detsembris 2021 Malisse tulnud Wagneri üksusega, kes alustas Malis oma operatsioone ja üksustega laienemist.
Kõik see käivitas sündmuste ahela, mille tulemusel 17. veebruaril 2022 judis Prantsusmaa koos oma liitlastega otsuseni, et sojaline koostöö Maliga toepoolest lopeb. Eestlastele oli tähtis just viimane otsus, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba.
Mali peaminister Choguel Maiga nimetas seda käiku ÜRO peaassambleel Mali «hülgamiseks» ja Õigupoolest reetmiseks.
Tagasivaade on seda olulisem, et praeguseks on Prantsusmaa välja tulnud ka Nigerist, Burkina-Fasost ja Senegalist. Neist riikides, eriti Nigeri ja Burki-na-Faso puhul, on voimalik vaadelda samu suundumusi mis Malis. Kas see oli vit vói kaotus? Mida sellest oppida edaspidiseks?
Kõik see käivitas sündmuste ahela, mille tulemusel 17. veebruaril 2022 judis Prantsusmaa koos oma liitlastega otsuseni, et sojaline koostöö Maliga toepoolest lopeb. Eestlastele oli tähtis just viimane otsus, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba, kuna see tähistas loppu nii Barkhane ile kui ka Euroopa erivägede ühendoperatsioonile Takuba.
Kõik see käivitas sündmuste ahela
Kõik see käivitas sündmuste ahela
Kõik see käivitas sündmuste ahela
Tagasivaade on seda olulisem, et praeguseks on Prantsusmaa välja tulnud ka Nigerist, Burkina-Fasost ja Senegalist. Neist riikides, eriti Nigeri ja Burki-na-Faso puhul, on voimalik vaadelda samu suundumusi mis Malis. Kas see oli vit vói kaotus? Mida sellest oppida edaspidiseks?
